Kuidas luua endale keskkonnasõbralik vannituba? Kui olete keskkonnateadlik, siis olete kindlasti mõelnud, kuidas meie igapäevased toimetused loodusele mõju avaldavad. Pikemalt mõtlemata on vannituba üks ruum kodus, kus saame teha suuri muudatusi. Vannitoas kasutame rohkem vett kui kuskil mujal, samuti kasutame palju kemikaale ning tualett-tooteid (wc-paber, vatipadjad ja -tikud, geelid ja seebid) – seetõttu on vannituba sageli esimene peatus keskkonnasõbraliku kodu loomisel. Vannitoa „roheliseks“ muutumine on suurepärane viis raha, vee ja energia säästmiseks ning terviseriskide maandamiseks kahjulike kemikaalidega vältimise näol. Ükskõik kas alles planeerite vannituba või teete uuendus, siin on keskkonnasõbraliku vannitoa põhitõed.
Keskkonnasõbralik vannituba on vee- ja energiasäästlik
Kas teadsid, et enamik tualette moodustab umbes 30 protsenti majapidamiste veetarbimisest? Ehkki kahesüsteemse loputusmehhanismiga WC–potid on uuemates kodudes elementaarne nähtus, võivad vanemad tualetid iga loputamise korral tarbida ca kaheksa liitrit vett. Seega veesäästmiseks alusta kindlasti oma wc-poti uuendamisest, valides kahesüsteemse loputusmehhanismiga tualettpoti.
Käi pigem dušši all kui vannis, sest vannis käimine võtab keskmiselt 3 korda rohkem vett kui dušši all käimine. Samas arvesta, et ka pikk dušši all viibimine võtab sama palju vett, kui vannis käimine. Ka 5 minutiga saab end puhtaks. Arvesta, et minutis kulub keskmiselt 7-10 liitrit vett. Olles dušši all, sulge vesi seebitamise ja šampooni kasutamise ajaks. Hammaste pesemisel sulge vesi harjamise ajaks. Ka habemeajamise ajal ära lase veel jooksta. Nii säästad 15-20 liitrit vett päevas.
Lisaks eelnevatele nippidele on võimalik lisada olemasolevatele segistitele vett säästvad otsikud. Vannituba alles planeerides investeerige kvaliteetsetesse segistitesse, mis on juba vett säästvate süsteemidega.
Energia säästmine
Keskkonnasõbralik vannituba peaks olema ka energiasäästlik. Lihtsaim viis kuidas energiat säästa on vaadata üle oma vannitoa valgustid. Vaheta välja vanad elektripirnid LED-lampide vastu. Lisaks sellele, et energiaarve on märgatavalt madalam, ei vaja LED-valgustid nii tihedat välja vahetamist. Vannitoa mööblit soetades jälgi, milline valgustus nendesse on installeeritud. Keskmiselt tarbivad LED-tuled 80 protsenti vähem energiat ja kestavad 25 korda kauem kui hõõglambid. Kui vannituppa on planeeritud pesumasin, siis jälgi ka selle energiatähist ja veekasutust. Loomulikult on ka teiste elektriseadmete energiakasutuse jälgimine oluline.
LED valgustid ja LED valgustiga peegelid ja peeglikapid:
Loodussäästlikud vannitoa materjalid
Vannituba planeerides eelistage naturaalseid materjale nagu puit, klaas, kork, naturaalne kivi ja looduslikud krohvid.
Ka keraamilised plaadid on vannitoas jätkusuutlik lahendus – need on vastupidavad mustusele ja niiskusele ning neid on võimalik toota loodusõbralikult. Näiteks toodetakse keraamilisi plaate taaskasutades pudeleid ja autode esiklaase. Kui tahate keraamilisi plaate ostes veelgi rohkem loodussäästlikusele ja tervisele rõhku panna, siis tasub jälgida plaadi VOC tähist (Volatile Organic Compounds- eesti keeles LOÜ), mis märgib kui palju lenduvaid orgaanilisi ühendid õhku paisatakse. LOÜ-d on lenduvad orgaanilised ühendid, nagu nt bensiin, mille õhkupaiskumisega kaasneb mõju inimeste tervisele. Madala VOC tähisega plaadid on vähem mürgised ning neil ei ole negatiivset mõju ruumi õhu kvaliteedile.
Kindlasti tasub uurida ka keraamilise plaadi tootja tausta.
Näiteks Lintmani valikus olev Pamesa tehas pöörab loodusele erilist tähelepanu – nad on täitnud Kyōto protokolli CO2 nõuded ning AENOR on neid tunnustanud kui keskkonnasõbralik ettevõte. Kui keraamilisi plaate paigaldada ei soovi, siis nende alternatiiviks on loodusõbralikud lubivärvid ja tadelaktid.
VOC tähist tasub jälgida ka teiste materjalide puhul (vuugivahe, lakid, värvid jne).
Pamesa keraamilised plaadid:
Looduslikud tualettarbed ja kodukeemia
Kosmeetika, tualetttarvete ja kodukeemia väljavahetamine on üks lihtsaim moodus luua tervise- ja keskkonnasõbralik vannituba. Eelista plastivabu tooteid või komposteeruvaid materjale. Plastiku vähendamiseks on saadaval näiteks siidist ja bambusest hambaniidid, bambusest hambaharjad, metallkarpides või klaasis hambapastad, tahked plastikuvabad šampoonid jne. Samuti on võimalik vahetada vatipadjad ja -tikud välja korduvkasutatavate toodete vastu. Kosmeetika puhul jälgi koostisosi ja eelista loodus- ja ökokosmeetikat. Kuna nahk on keha suurim organ ning kuni 60% sellest, mis me paneme oma nahale imendub meie organismi, siis tasub olla hoolas selle suhtes, mida oma nahale määrime.
Kasuta keemiavabu puhastusvahendeid või tehke puhastusvahend kodus ise. Koristusvahendite ja ka mürgise kosmeetika liigne ja valeotstarbeline kasutamine ei too kaasa mitte ainult kahju tervisele vaid ka loomadele ja keskkonnale. Tavalised pesu- ja puhastusvahendid sisaldavad naftakeemiast valmistatud aineid, sünteetilisi lõhna-, värv- ja säilitusaineid, sünteetilisi tensiide, fosfaate, ensüüme, kloori, optilisi värvikirgastajaid, tugevaid pleegitusaineid jne. Need biolagunevad raskesti või üldse mitte ning kogunevad veekogudesse ja pinnasesse.
LOE VEEL VANNITOABLOGIST:
